Homse kasumi seeme külva täna

Rõõmu teeb siinsete ettevõtete koondkasum, mis ulatus mullu ligi 3,3 miljardi euroni ja jäi napilt alla vaid 2007. aasta buumis aegsele rekordile. Ehkki saavutus väärib rahulolu, teeb murelikuks mitmendat aastat vähenev panustamine homsetesse kasumitesse ehk firmade kahanev investeerimine ning kiduv teadus-arendustegevus.

Eesti ettevõtted investeerisid mullu kümnendiku vähem aasta varasemast ning see miinus saatis juba eelnenud langusaastat. Tõsi, seda kukkumist ei saa võtta üks ühele ja kogu ettevõtlusele laiendada, sest see kajastab vaid materiaalsesse põhivarasse paigutatut.

Samas, tuues siia kõrvale võrdluseks panused teadus-arendustegevusse ehk innovatsiooni, on suund viimastel aastatel samuti allapoole. Viimased paar aastat on kahanenud nii firmades teadus-arendustegevusega tegelevate inimeste hulk kui ka rahapaigutused uuringutesse, seadmetesse ning muusse, mis võimaldaks toota turul olevast väärtuslikumat kraami, mida omakorda kallima hinnaga müüa.

Kuigi Swedbanki andmeil on homset käivet ja kasumit hinnatakse teistest kõrgemalt hindavaid sektoreid ning sellesse suunatakse vahendeid, näiteks õlitööstus, siis üldpilt on ikkagi kesine. Näiteks paistab vana rasva peal liugulaskmine ning uue vältimine silma töötlevas tööstuses, mille mitu haru eesotsas elektroonikatööstusega moodustavad Eesti ekspordi selgroo, müües tiheda konkurentsiga välismaale kolmveerandi valdkonna toodetust. Kuigi eelmisel aastal panustas majanduskasvu oluliselt ka sisetarbimine, sõltub väikese majanduse käekäik olulisel määral siinsete ettevõtjate eksporditurgudel läbilöömisest.

Selles, miks uuendused vaeslapse rollis püsivad, on mitu põhjust. Üks valusamaid probleeme on vajalike oskuste puudus, aga ka nende valdajate vähesus.

Maailma majandusfoorum hindas tunamullu Eesti selliste riikide hulka, mille edasise arengu mootor peaks olema eelkõige innovatsioon. Samas on sellealased näitajad meil kehvad ning halvenevad. Näiteks toob ühendus välja, et näiteks teadlaste ja inseneride kättesaadavuse osas asume 148 riigi seas 104. kohal. Aastaga muutusid kasinamaks aga ka ülejäänud uuendusi puudutavad näitajad, kuigi koht riikide läbilöögivõime pingereas paranes.

See aitab selgitada, miks ka uuendusmeelsed ettevõtted ei saavuta selles vallas soovitud tulemusi ega loo midagi, mis neile konkurentsieelise annab. Riigikontroll tõi aasta lõpus välja, et 166 miljonit eurot riiklikku raha innovatsiooni utsitamiseks kasutanud äride majandustulemustes hoo andmine ei kajastunud – pärast toetuse lõppemist toetatud või seda mitte kasutanud ühingute tulemused ei erinenud.

Samas napib ka ettevõtjate poolt oskusi ja tahet uuendusi rahaks teha. 90 protsenti Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest teeb 100 äri. Lõviosa väike- ja keskmise suurusega firmadest, mis moodustavad enam kui 90 protsenti siinsetest ettevõtetest, aga ei panusta teadus-arendustegevusse üldse. Vajalikuks peab seda vaid iga kümnes.

Värsked tuuled kuluksid hädasti ära. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste kohaselt toob iga lisaväärtusse kasvatamiseks panustatud euro tagasi nelja- ning eksporti investeeritud euro kümnekordselt.